Autor: Mait Kraun • 9. juuni 2019

• Tööstusmetallide jaoks oli järjekordne kehv nädal, sest kaubandustüli USA-Hiina vahel jätkub ning Ühendriikide valitsus plaanib tariife ka Mehhiko vastu. Samuti on globaalsed majandusandmed olnud kehvad.

• Kulla hind on kaubandussõjast aga kasu saanud. Samuti on kullale positiivselt mõjunud asjaolu, et investorite ootused intressimäärade langetamise osas on kasvanud.

• Ühendriikide naftavarud kasvasid järsult ning see pani nafta kiiresti odavnema. Bensiini hinnad langesid Euroopas nädalaga lausa 15 protsenti.

Tööstusmetallid odavnesid ka sellel nädalal

Tööstusmetallid langesid kaubandussõja tõttu ka sellel nädalal. Tõsi, nädala lõpus toimus mõningane taastumine, vahendab Reuters.

Näiteks vase hind langes nädalaga 0,8 protsenti, 5805 dollarini tonnist. Vask on odavnenud juba seitse nädalat järjest. Aprillis saavutatud tipust on metalli hind langenud juba 14 protsenti, sest lootus, et USA ja Hiina suudavad kaubandusleppe kiiresti ära sõlmida, kadus.

Nüüd tahab USA president Donald Trump kehtestada tariife ka Mehhiko impordile, mis pani metallid täiendava surve alla. Samuti on kehvad olnud nii Euroopa, Hiina kui ka USA majandusandmed, mis viitavad nõudluse jahenemisele.

Nädala lõpus olukord veidi stabiliseerus, sest aktsiaturud hakkasid nädala keskel tõusma ning see aitas vasel ja teistel tööstusmetallidel baasi leida, ütles Saxo Banki analüütik Ole Hansen.

“Me ei ole kehvast olukorrast siiski veel välja tulnud,” nentis ta. “Meil on vaja häid majandusandmeid, mis kaotaksid majanduslanguse hirmu. Teine variant on, et vase pakkumine hakkab vähenema. Kui me seda ei näe, siis tõenäoliselt on turul kehv seis ka edaspidi.”

Kulla hind hakkas kiiresti tõusma

Kulla jaoks oli see nädal parim alates 2018. aasta märtsist, sest investorid peavad Föderaalreservi poolset intressimäärade kärpimist järjest tõenäolisemaks, vahendab Reuters.

Hästi mõjus kullale ka kaubanduspingete teravnemine ning kartused globaalse majanduse pärast.

Kulla hind tõusis nädalaga kokku 3,5 protsenti, 1333 dollarini untsist. Nädala alguses ületas kuld ka 1346 dollari taseme, mis on selle aasta kõrgeim hind.

Edasine tõus küsimärgi all

Analüütikute sõnul võib hinnatõus siin peatuda, sest 1350 dollari taseme juures on tugev vastupanu. Kuni mingeid edasisi arenguid kaubandussõja ja intressimäärade osas ei ole, siis peaks hinnad praegusel tasemel konsolideeruma.

“Me oleme tõusnud päris palju, aga jõuame tasemeteni, kust turul on raske edasi kallineda,” ütles ING analüütik Warren Patterson. “Üleüldised meeleolud on siiski kullale toetavad,” lisas Patterson.

Teiste väärismetallide seas kallines hõbe 2,6 protsenti, 14,9 dollarini untsist. Plaatina lisas 1,5 protsenti ja pallaadium odavnes 1,4 protsenti. Kummagi unts maksis reedeks vastavalt 803 ja 1349 dollarit.

Ainuke kallineja oli tina

Teistest tööstusmetallidest odavnes alumiiniumi 0,4 protsenti ja nikkel kaotas 3,8 protsenti. Kummagi tonn maksis nädala lõpuks vastavalt 1770 ja 11 650 dollarit. Tsink odavnes 2,3 protsenti, 2510 dollarini tonnist.

Ainuke tõusja oli sellel nädalal tina, mille hind tõusis 2,9 protsenti, 19 281 dollarini.

Nafta hinnalangus pani bensiini järsult odavnema

Nafta hinnad hakkasid nädala keskel aga langema, sest USA toornaftavarud kasvasid, vahendab Reuters.

USA toornafta varud kasvasid eelmisel nädalal 6,8 miljoni barreli võrra, analüütikud ootasid kasvuks vaid 0,9 miljonit barrelit. Ühtlasi tõusid naftavarud kõrgeima tasemeni alates 2017. aastast. Viimase viie aasta keskmisest on varud 6 protsenti suuremad.

Brenti toornafta odavnes nädalaga 6,5 protsenti ja WTI kaotas 6,2 protsenti. Kummagi barrel maksis nädala lõpuks vastavalt 62,3 ja 53,2 dollarit. Märkimisväärne on see, et nafta hinnalangusele reageeris väga agressiivselt ka kütus. Rotterdami 95 bensiini hind langes nädalaga lausa 15 protsenti ning tonn maksab 603 dollarit. Diislikütus ja kerge kütteõli odavnesid kumbki 7 protsenti.

Investeerimisfirma Again Capitali partner John Kilduff ütles Reutersile, et varude kasvu tingis impordi suurenemine ja kodumaise tootmise laienemine.

USA Energia Informatsiooni Administratsioon teatas, et Ühendriikide nafta netoimport suurenes eelmisel nädalal 1,1 miljoni barreli võrra päevas. Päevane naftatootmine suurenes 0,1 miljoni barreli võrra.